Tüdruk polnud märganud kahte meest kes tal järgi käisid kuni kõlas plaks ja Chi lendas kõhuli tänavale.
''Hei ma just ostsin selle!'' hüüdis ta vihaselt ja keeras end selili. '''Oooh shiiit..'' pomises ta kahte vihast onu vaadates.
''Look, ma tean onju, et ma olen teilt hästi palju raha pihta pannud, aga sellepärast ei pea veel nii kuri olema,'' ütles Chimaira närvilise naeratusega ja lükkas end tagurpidi edasi. Mehed kõndisid samas tempos järgi, aga vaikisid.
Lõpuks tõusis Chi ja taganes nii, lõpuks peatas teda sein.
''Crap,'' piiksatas ta seina vaadates. Siis pööras pilgu meestele.
''Te ei räägi palju on nii?'' küsis ta pea viltu.
Mehed vaatasid teda vihaselt.
''Teate ma soovitaksin rääkida, tekitab sõbralikuma tunde,'' ütles Chi mõtlikult. ''Aaa. Äkki te ei oska rääkida?'' küsis ta ehmunult.
Mehed urisesid ja piitsaga mees lõi uuesti.
Chi karjatas ja hüppas eest.
''Geez mis teil viga on? Rääkida ei oska, okei ma saan aru. Kurat te peksate siis?!'' käratas ta.
Mees lõi uuesti.
Chimaira hüppas uuesti.
Nii hüpitati teda mõnda aega ringi.
Meestel hakkas lõbus.
''Okei aitab küll nüüd ma väsin ära,'' ütles Chi hingeldades. ''Kas teil tõesti pole paremat teha kui vaest inimest kiusata?''
Mehed pööritasid silmi ja nüüd tõstis teine relva seda laadides.
Chimaira kahvatas aga ta pilk oli suunatud kusagile kõrgemale.
''HOLYSHIT VAADAKE!'' hüüdis ta järsku.
Mehed vaatasid üle õla, Chi kasutas seda hetke ära ja jooksis neist mööda ja mööda tänavaid edasi.
''Suckeeers!'' hüüdis ta naerdes järgi.
Mehed urisesid ja jooksid järgi.
Nad olid kiiremad, see ei tulnud kasuks.
Lõpuks tõstis üks mees piitsa ja lõi selle ümber Chi jala tõmmates plika pikali.
''AIIIIIII!'' karjus plika end selili keerates. ''Kurat küll kas te juba aru ei saa, et see on valus?'' karjus plika.
Aga mees tõmbas teda piitsaga lähemale.
''Ma pole mingi kaltsunukk sul!'' hüüdis Chi uskumatusega.
Teine tõstis jälle relva.
Chi lõi käed kokku ja sulges silmad hakates ülikiirelt pomisema.
''Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele...'' pomises ta.
Mehed vaatasid üksteisele otsa selliste nägudega nagu arvaksid et Chi on segi.
Selle aja jooksul aga Chimaira avas silmad, vaatas irvitades mehi ja lõi mõlemale jalad kubemesse.
Mehed vajusid oiates kummargile.
''No vähemalt hääli teete õigesti,'' ütles Chi särades. Kiirelt vabastas ta oma jala piitsast, hüppas püsti, andis au ja pani jälle jooksu mööda tänavat.
Mehed järgnesid hambaid risti surudes.
Chimaira pööras majadevahele ja haaras ühest tuletõrjeredelist. Tüdruk ronis kiirelt üles ja katusele.
Aga mehed olid tal kannul.
''Te parem andke alla,'' hüüdis Chi üle õla mööda katuseid joostes ja järgmiste majade katustele hüpates.
Lõpuks hakkasid kuulid lendama.
''AI SEE RIIVAS!'' karjus Chimaira vihaselt.
Ühel katuseserval ta peatus ja vaatas alla.
Ta hakkas hüppama.
Aga enne kõlas lask.
Chimaira sai pihta.
''Shit!'' pomises ta kätt kõhule surudes ja kukkus üle katuseääre.
''Shitshitshit!'' pomises ta paaniliselt aga siis meenus talle ta plaan.
Õigek hetkel sirutas ta käed välja ja haaras lipuvardast.
Ta tegi paar tiiru ümber varda ja lasi siis lahti maandudes jalgadel.
Mehed jõudsid katuseservale ja vaatasid urisedes teda.
Chi kummardas hetkeks kätt kõhule surudes.
Ta vaatas verd.
Siis üles.
Ja siis pani jooksu hambaid risti surudes.
Kuulid lendasid talle järgi. Kuid rohkem ta pihta õnneks ei saanud.
Lõpuks Chimaira peatus ja toetas vastu seina, käsi ikka kõhul.
Mõni minut hiljem peatusid need kaks meest tema kõrval.
''Oh c'mon, te kohe ei anna alla või?'' küsis Chimaira oiates ja neid vaadates. Hingeldas. ''Päriselt ka.''
Mehed vaatasid teda vihaselt.
''Okei,'' ütles Chimaira end püsti ajades. ''Andke mulle paar minutit hinge tõmbamiseks aega ja siis võime jätkata.''
''Oh c'mooon jää vait ükskord!'' hüüdis üks mees kellel üle viskas Chi plärisemine ja ta virutas plikale rusikaga näkku.
Chi vaatas teda uskumatusega ja vaba käega hoidis põsest.
''KURADI IDIOOT SA MURRAD NII INIMESTE PÕSELUUD!'' karjus Chimaira järsku ja virutas tüübile jalaga kõhtu ning seejärel näkku. Chi haaras tal peast ja lõi selle kõvasti vastu seina. Tüdruk tõmbas mehe pea alla ja kohtumisele oma põlvega.
Chi lükkas teadvusetu mehe maha ning pöördus teise poole.
''JA SINA! SA KURADI TÕBRAS MA TÄNA ALLES OSTSIN SELLE PLUUS!'' karjus ta mehe poole astudes. See oli ehmunud ja taganes. Chimaira aga hüppas talle kaela, sellega lendas mees pikali ning Chi haaras tal kõrist mehe nägu pekstes. Ta tegi seda kuni mees enam ei liikunud.
Järsku hüppas Chimaira ehmunult eemale.
''Mida? Kuidas? Mina?'' pomises ta.
Ta ei teadnud, et ta oskaks kakelda. Veel vähem kedagi oimetuks peksta. Ta teadis, et oskab ainult pussitada.
Tüdruk pöördus kannal ja pani jooksu.
Kaks kvartalit eemal jäi ta jälle seisma. Talle tuli meelde, et tal on seljast sisenev ja kõhust väljuv kuulihaav. Kui see meelde tuli tabas ta ka ära peapöörituse.
''Shit,'' pomises ta kätt kõhule jälle surudes.
Ta vaatas ringi. Tehes kindlaks kus ta asub hakkas ta minema haigla suunas.
Chi jõudis täitsa lähedale.
500 meetrit enne haiglat vajus ta seina najale.
Vaikselt hakkas ta ära vajuma.
''Okei ma ei jaksa enam,'' pomises ta mööda seina istuma vajudes, käsi ikka kõhul.
Chi lajatas endale kõrvakiilu, et ärkvel püsida aga võpatas.
''Au..shit siin on ka verd.'' pomises ta kätt põsele pannes ja seda siis vaadates. Tegelikult olid ta mõlemad käed lihtsalt verised.
Chi toetas pea vastu seina ja vaatas taevasse.
''Ma oleks pidanud selle palve ära lõpetama, on nii?'' küsis ta. ''Yeah, sorry 'bout that,'' lisas ta vabandava naeratusega.
Chimaira pole tegelikult usklik ega midagi. Ta on lihtsalt segane ja verekaotus keeras seda veidi suuremaks.
''You know, need tüübardid kes sind räigelt armastavad onju. Need räägivad, et sa mingi sead õiglust jalule eksole. Aga ma ei usu seda, tead miks? Sest miks kurat pole sa minu puhul seda teinud? Okei ma pole mingi inglike, ma tean. Aga paar inimest siia-sinna, pealegi nemad tahtsid mulle haiget teha. Ma tegin seda enesekaitseks. Aga ei, siin sina passid ja irvitad kui mina verest tühjaks jooksen!'' ütles Chimaira mossis näoga.
Lõpuks hakkas ta naerma.
''Jah noh, mis teha. Sul pole aega minusuguste tähtsusetute plikade jaoks. Mis ma siis olen? Tegelen maksupettustega, armastan tüüpi kes raudselt varsti mu südame murrab ja elan botaanikaaias. Nagu..c'mooon! See pole elu ju! Aga eks ma saan hakkama..kuidagi,'' ütles ta särades. Ikka vahib taevasse.
Siis kadus sära.
''Aga sina oled ikka täielik juhmard. Elad seal üleval pilvedel, irvitad minusuguste üle. Sul on muidugi hea elu, inglid toovad margariitasi ja raudselt osad on su armukesed ka. Hah! Aga mina võin siin vabalt ju verest tühjaks joosta. Sind ei huvita. Istu jah seal oma armukeste ja margariitadega. KELLEL SIND IKKA VAJA ON!'' lõpu Chi karjus. Lõpuks ohkas.
''Ma peaksin vist vait jääma,'' pomises ta.
"Lihtsal thuvi pärast," ütles üks üsna tuttav hääl. "Kui kaua sa kõige kauem vait püsid?"
''Umm..ma ei tea...mul pole nagu kella,'' ütles Chimaira mõtlikult. ''Oleneb situatsioonist ka..''
Jaz pööritas muiates silmi, tema juurde kõndides ja tõmbas ta enda najale ning autosse ja sõitis haiglasse
No comments:
Post a Comment