Aga seekord räägib Sheila otse ise ajakirjanikega.
Plika on jälle heas tujus. Käsi on küll endiselt kinni seotud, aga tänu psühholoogile on ta mõrvast üle saanud.
"Preili McAdams, kuidas te kommenteeriks meile laekund infot selle kohta, et te tapsite ühe noormehe?" küsis üks ajakirjanik.
"Well ma kommenteeriks seda sedasi, et ma olen saanud psühholoogilt sellise ajupesu et ma ei mäleta seda sündmust enam" ütles Sheila.
"Niiet see on tõsi?" küsis üks ajakirjanik.
"Mida te minult küsite. Ma ütlesin et ma ei mäleta" särast Sheila jumps rõõmsalt.
Tegelt mäletas ta seda elu hästi.
"Kuid on olemas võimalus et see oli nii?" küsis teine ajakirjanik.
"Teate" ütles Sheila. "On olemas see võimalus ja on olemas ka võimalus et ma olen tulnukas"
George ja turvad suutsid naeruturtsatusega naeru maha suruda.
"Ja on olemas ka võimalus et kogu minu seljataga seisvat pandet on korraga mingi gripp tabanud, et nad asjalikult turtsuvad" lisas Sheila.
Tüübid turtsusid uuesti, muigeid maha surudes.
Sheila pööritas silmi.
"Kuid kas on olemas ka võimalus et Sean Gregory sundis teid seda tegema?" küsis üks ajakirjanik.
Sheila oli vait.
"Jah." ütles ta lõpuks. "Ja peale seda kui ta sundis mind seda meest tapma, sundis ta mind endaga abielluma ja siis sundis ta ming kokkama, mistõttu tema poolt ostetud maja maha põles. Siis sundis ta mind seda tuhka ise ära koristama ja seejärel ta ähvardas relvaga, et kui ma temaga ei maga, siis ta piinab mu surnuks. Ja siis oh jummel... Te ei taha teadagi. Ta sundis mind mürki jooma ja see mürk kloonis mind ja teie ees seisab kloon. Ja siis sundis Sean mind vel igast jõledusteks"
Turvad olid naeru kätte kõngemas. George samuti.
Maha surutud naeru. Väliselt olid nad tõsised.
Ajakirjanikud olid vait.
"Ei ei ole olemas võimalust et Sean sundis mind seda meest tapma" ütles Sheila, kes naeratas aga ei naernud.
No comments:
Post a Comment